• “Kiindumusmustrid: kui suhet rõhub lapsepõlve taak” (TervisPluss)
    Tekst: Ande Etti, terapeutFoto: Jasmin Wedding PhotographyArtikkel ilmus ajakirja TervisPluss 2023. a novembrikuu numbris. Viisi, kuidas me täiskasvanuna iseenda, maailma ja ümbritsevate inimestega suhestume, määrab meie lapseea suhe oma peamise […]
  • Hullutav vaimne vägivald: gaslighting (TervisPluss)
    Mõni manipulaator paneb teise inimese endas niiviisi kahtlema, et too ei tea enam, kas must on must ja valge on valge. Mida kujutab endast gaslighting ja kuidas seda varakult ära tunda, selgitab terapeut Ande Etti.
  • “Õpi esmalt ennast armastama…”?
    “Õpi esmalt ennast armastama…” on üks sõnakõlks, levinud kummastav nõuanne ja minu hinnangul üdini väär ettekujutus sellest, kuidas inimesed õpivad tundma end väärtuslikena.
  • Miks inimesed naeratavad, et solvata, ning vaikivad, et karistada? (Kanal2)
    Uurime, miks panevad inimesed end ohvrirolli, naeratavad selleks, et solvata, ning vaikivad, et karistada. Terapeut Ande Etti räägib passiiv-agressiivsest käitumisest.
  • Kas sinagi kasutad suhetes passiivset agressiooni? (TervisPluss)
    Autor: Ande EttiFoto: Triin MaasikArtikkel ilmus ajakirja TervisPluss 2023. a märtsikuu numbris. Vanaema tuleb külla aastavanusele lapselapsele ja räägib ülejäänud pere kuuldes kõva häälega lapsele: “Emme-issi ei anna sulle üldse kommi. Mis […]
  • Kuidas kujuneb nartsissist? (TervisPluss)
    Nartsissistide seas on nii tõeliselt julmi väärkohtlejaid kui ka inimesi, keda kirjeldades ütleksid nende tuttavad kõige tõenäolisemalt: “Ta on paras mölakas.” Hea on teha vahet nartsissismil kui isiksusejoonte kogumil, mille kujunemise siinkohal vaatluse alla võtame, ja nartsissistlikul isiksusehäirel. Viimane neist on diagnoos, mille korral on käitumise ja tundeelu eripärad äärmiselt tugevasti väljendunud. Pole siiski väga tavapärane, et nartsissist spetsialisti juurde ja diagnoosini jõuab.
  • Aleksitüümia ja interotseptsioon ehk: Mis seos on kehaliste aistingute ja emotsioonide tundmise vahel?
    Foto: Andrea Piacquadio Mis on aleksitüümia? Terminit aleksitüümia kasutatakse kirjeldamaks raskusi isiklike emotsioonide äratundmisel ja kirjeldamisel. Aleksitüümia ei tähenda, et inimesel pole emotsioone, vaid seda, et tal on keeruline selgusele […]
  • Nägin oma terapeuti, aga ta ei teinud minust välja… Mis toimub?
    Foto: Andrea Piacquadio Küsimus: Nägin oma terapeuti poes, teatris, pargis, praamil, kohvikus… Aga ta ei teinud minust välja. Mis toimub? Vastus: Sinu terapeut oleks ilmselt heameelega sind tervitanud ja välja […]
  • Kuidas aidata laps koerahirmust üle? (Pere ja Kodu)
    Toimetus sai kirja: „Meie vanaema-vanaisa võtsid koju koera, et mu viieaastasele pojale heameelt teha. Paraku on selgunud, et laps kardab koera niivõrd, et ei suuda tema läheduseski olla – hakkab nutma ega rahune enam. Mida teha?” Vastab Ande Etti, tegevusterapeut
  • Hingamise harjutus – sulle kuulamiseks
    Kas ärevus võtab võimust? Võib-olla tahad proovida meeleharjutust, et rahustada oma keha ja meelt ning keskenduda mõneks minutiks vaid olemasolevale hetkele. Jagan enda häälega sisse loetud harjutusi tavapäraselt vaid oma […]
  • Kuidas paremini mõista autistlikku õpilast? Julgustuseks õpetajale (Õpetajate Leht)
    27. aug. 2021Ande Etti tegevusterapeut Kui sinu õpilaste seas on autistlikke lapsi või noori, võid õpetajana avastada neis intelligentsed ja laia silmaringiga vestluspartnerid, kes toovad klassiruumi värskeid mõtteid ja originaalseid vaatepunkte. […]
  • Kuidas rusuvate uudiste tulvas ellu jääda?
    Seda, kuidas negatiivsete uudiste infoväljas olemine inimestele mõjub, on praeguseks mitmeti uuritud. Leitud on, et pidev häirivate uudiste tarbimine kujundab inimeses pikapeale hulga negatiivsema maailmavaate, mis mõjutab ka tema enda igapäevast emotsionaalset heaolu.
  • Nüüd saab teraapia eest tasuda ka Sport ID-ga
    Tegevusteraapia teenuse eest saad tasuda ka Sport ID kaudu. Loe lähemalt, mida selleks teha:
  • KÜSIMUS: Miks mu laps kõike närib? (Pere ja Kodu)
    Mu kuueaastane tütar kipub kõike närima. Kui vaatab telekat, läheb telekapult suu juurde; kui mängib millegagi, võib närima hakata käes olevat mänguasja; kui joonistab, siis vahelduseks näksib pliiatsiotsi. Ta on katki närinud isegi oma riiete kaelused ja sõrmkindad. Keelamine ei aita. Laps lubab, et ei näri enam, aga alustab varsti jälle. Miks ta nii teeb?
  • Tulen lapsega teraapiasse. Mis seal esimestel kordadel toimub?
    Jällegi üks lapsevanema küsimusest inspireeritud sissekanne. Mismoodi see täpselt käib, kui soovin lapsega tegevusteraapiasse või konsultatsioonile tulla? Kes tuleb? Millal tuleb? Kauaks tuleb? Vanemal on seda oluline teada ka selleks, […]
  • Küsimus: kas sotsiaalseid oskuseid saab õpetada?
    Mulle kirjutas lapsevanem, kellel oli väga huvitav ja keeruline küsimus: „Mul on kodus 6 a ATH diagnoosiga laps, kellel on palju raskusi lasteaias ja üldse sotsiaalsetes olukordades. Oleme juba pea […]
  • Persoon: psüühiliste erivajadustega laste kooli tegevusterapeut Ande Etti (tööelu.ee)
    Tekst ja fotod: Tiina Lang Vaata teise pilguga, näed teisiti. Just seda soovitab tegevusterapeut Ande Etti (34), kes peab oma töös esmaoluliseks oskust mõista ja südamest hoolida, samuti loovust ja isikukeskset […]
  • Lapsevanem küsib: lapse trenn lõppeb meeleheitega. Mida teha?
    Sain kirja lapsevanemalt, kes tunneb muret oma 5-aastase poja käitumise pärast maadlustrennis. Vanem kirjeldab, et ebaõnnestumine soorituses tekitab lapses viha ja trotsi. „Asi läheb füüsiliseks ja kisa on kõrvulukustav. Viimane […]
  • Kellele tegevusteraapia mõeldud on?
    Tegevusteraapial ei ole ealisi piiranguid. Tegevusteraapias tegeletakse klientidega imikutest eakateni. Mina keskendun oma töös lastele ja teismelistele ning vaimse tervise muredega täiskasvanutele.
  • Lapse areng 2.-6. eluaastal
    Milline on eakohane lapse kõne, mälu, motoorika ja mängu areng 2.-6. eluaastal (1-5aastaste laste puhul)? Mida peab jälgima, et laps erinevatel arenguetappidel oskaks? Nendelt 5 leheküljelt leiad ülevaate, mida tähele […]
  • Laste seksuaalsus
    Kuuldes kõneldavat laste seksuaalsusest, võib mõnigi täiskasvanu ilmselt ehmuda, küsides endalt, kas ja kuidas peaksin oma pisipõnnist mõtlema seksuaalsuse kontekstis. Lapse seksuaalne areng algab sünnihetkest, inimene on seksuaalne sünnist surmani. […]
  • Küsi tegevusterapeudilt küsimus!
  • Registreeru vasutvõtule!
    Leia vaba aeg tegevusterapeudi juurde endale või lapsele!

 ©andeetti