Kuidas rusuvate uudiste tulvas ellu jääda?

Ande Etti, tegevusterapeut

Seda, kuidas negatiivsete uudiste infoväljas olemine inimestele mõjub, on praeguseks mitmeti uuritud. Leitud on, et pidev häirivate uudiste tarbimine kujundab inimeses pikapeale hulga negatiivsema maailmavaate, mis mõjutab ka tema enda igapäevast emotsionaalset heaolu.

COVID ründab, majandus langeb mülkasse, protestid ja raevukad sõnavõtud, ärritavalt rumalad poliitilised otsused – päev päeva, tund tunni järel.

Mida saad sa enda heaks teha, et vältida ärevusse, lootusetusesse ja meeleheitesse vajumist?

Siin on mõned nõuanded:

Tee uudiste tarbimisse paus.

See nõuanne on muidugi üsna iseenesestmõistetav. Kui uudised sind rusuvad, ära anna neile võimalust seda teha.

Aga mis siis, kui sa tunned, et pead end asjade käiguga kursis hoidma? Hästi, kuid see ei tähenda, et pead teadma iga väiksematki arengut ja nüanssi, kiiresti, igal päeval ja öösel. Maailm on muutumas aina etteaimamatumaks, paljude jaoks ka vägivaldsemaks ning kummastavamaks. Paljud meist kümblevad selle teadmise sees läbi uudiste tarbimise päevad (ja ööd) läbi, lugedes hirmutavaid ja paanikat tekitavaid pealkirju ning kuulates rusuvat infot mitmeid kordi päevas ning kõikvõimalike erinevate kanalite läbi: uudiseportaalid, Facebook, televisioon, autoraadio, vestlused oma sõprade-tuttavatega ja isegi avalikus kohas pealt kuuldud vestlused võõraste inimeste vahel.

Ehk tasub läbi mõelda see, kui mitmeid (mitmekümneid?) kordi ööpäeva jooksul on sul vaja samast masendavast teemast ülevaadet saada.

Liigselt häirivate uudiste meelvallas oleku negatiivseid mõjusid on käsitletud mitmetes uurimistöödes. 2011. aastal ¹ leidsid teadlased, et uudised terrorirünnakutest suutsid kutsuda esile PTSD (traumajärgse stressireaktsiooni) inimestes, kes neid uudiseid vaatasid. Tõenäosus traumeeritud saada oli otseses seoses sellega, kui palju uudiseid jälgiti.

2012. aastal ² läbiviidud uuringust järeldati, et inimesed, kes vaatasid traumeerivast sündmusest hulgaliselt telereportaaže, kogesid rohkem stressi kui need, kes olid selle sündmuse ligiduses. Veel on leitud, et ajakirjanikud, kelle töö on neist sündmustest päevast-päeva ülevaadet anda, muutuvad ülitundlikuks või, vastupidi, tundetuks nende uudiste keskel viibimisest.

Need mõjud ei avaldu vaid inimestel, kes on juba emotsionaalselt haavatavamad, ka hea psühholoogilise tervisega inimesed kogevad neid.

Briti psühholoog dr Graham Davey ütleb: „Negatiivsetel uudistel on võim oluliselt inimese meeleolu mõjutada – eriti kui uudises sisaldub kannatuste rõhutamine ja emotsionaalne komponent. Negatiivsed uudised mõjutavad eriti meie enda isiklike murede tajumist. Negatiivsete uudiste nägemine viib selleni, et tõenäoliselt koged ka oma isiklikke muresid tõsisemate ja ohustvamatena. Ja kui sa siis hakkadki nende pärast muretsema, siis on sul tõenäolisemalt raskem oma muretsemist kontrollida ning need mõjuvad sulle rõhuvamalt kui muidu.“

Nõuanne pole see, et peaksid oma pea täiesti liiva alla peitma, kuid anna endale luba puhata negatiivsetest teadaannetest, kui need hakkavad sinu enesetunnet mõjutama. Võib-olla tasub endale seada kindlad ajad selleks, et lugeda uudiseid, uurida Facebooki jms, et vahepeal oma peale puhkust anda.

Lõpeta pidevad uudisteteemalised arutelud sõprade-tuttavatega.

Halvad uudised justkui kutsuvad enda üle arutama – see on kiiresti kättesaadav ja kirgi küttev jututeema. Lisaks on ühine kurtmine maailmas toimuva üle efektiivne viis inimestevahelist sidet luua. Kahjuks on selliste vestlustega samuti kui uudiste vaatamisega – arutelu nende teemade üle võib viia sind süngemasse meeleollu, ärgitada paranoiat ning vallandada tõelisi emotsionaalseid probleeme.

Muidugi võib oma mõtete jagamisest teistega olla ka tröösti. Võti seisneb enda jälgimises – kui pärast sääraseid vestluseid su süda taob, peopesad higistavad ja ööuni on häiritud, mõtted kipuvad rändama vaid mustadel radadel, tasuks kaaluda selliste vestluste piiramist. Meenutan siinkohal eelmises punktis tõstatatud küsimust: kui palju kordi päeva jooksul on sul tegelikult vaja samal masendaval teemal arutleda?

Räägi neist asjust professionaalse terapeudiga.

Kui tunned, et oled haavatav ning vastuvõtlik ärevusele, depressioonile või PTSD-le ning tajud, et maailmasündmused on sinu raskusi suurendanud, on hea mõte otsida professionaalset tuge.

Sündmused, mis on viimase aasta jooksul maailmas aset leidnud, on järsult suurendanud nende inimeste hulka, kes kannatavad ärevuse ja depressiooni all. Isolatsioon, töökohtade kaotus, inimeste mure enda või pereliikmete tervise pärast ainult süvendab emotsionaalset kriisi ning võimalik, et ka pereliikmed, kes on samuti murekoormast vaevatud, ei suuda hetkel nii palju toeks olla, kui tavaliselt.

Liigu.

Tee trenni, kõnni, tantsi, viibi värskes õhus (ning ära kuula samal ajal klappidest uudiseid). Ei pea vast üle kordama neid seoseid, mis on füüsilise aktiivsuse, meeleolu ja vaimse ning füüsilise tervise vahel. Sa ei saa kontrollida maailma sündmuseid, kuid saad kontrollida omaenda keha. Füüsiliselt aktiivne olles parandad nii oma tervist kui vaimset teravust, lisaks paraneb su eluga rahulolu.

Küsimus on selles, kuidas töötada sisse trennirutiin, millest sa ei loobu siis, kui sinu tegutsemisvõime on halvanud negatiivsed uudised. Võib-olla on hoopis otstarbekas kasutada seda aega, mille veedad iga päev uudiseid vaadates-lugedes, hoopis trenniks?

Hoia meeles head.

Ükskõik kui jube maailm hetkel ka ei tunduks, isegi kui su oma elu on sellest otseselt mõjutatud, ütlevad uuringud, et nii meie vaimsele tervisele kui ka immuunsüsteemile on toeks, kui me püüame teadlikult tuua oma tähelepanu asjadele, mille eest saame tänulikud olla. Muidugi nõuab see nii pingutust kui harjutamist. Esialgu tasub alustada pisikestest asjadest, mis ei tekita suuri eksistentsiaalseid küsimusi nagu „jah, ma peaksin olema tänulik oma töökoha üle, paljudel ei ole tööd, aga ma tegelikult jälestan seda“ jne.

Seega, kui suudad alustuseks leida päevas rõõmukillu sellest, et päike ikkagi tuli välja, et sul on veel hing sees, kuskilt ei valuta või valutab vähem, et kohv on õige temperatuuriga, et sul üldse on joogivett, siis nende pisikestegi asjade märkamine mõjub ajule kui vastumürk rusuvatele uudistele.

Uuringud näitavad, et tänulikkusele tähelepanu pööramine tugevdab immuunsüsteemi, parandab südame tervist, vähendab unetust, toetab meeleolu ning üldist õnnetunnet. Võid pidada näiteks tänulikkuse päevikut ja kirjutada iga päev üles 3-5 asja, mille eest oled siiralt tänulik.

↑1         Gregoire, Carolyn. “What Constant Exposure to   Negative News is Doing to Our Mental Health.” 19 February 2015. Huff Post Science. 5 July 2017. http://www.huffingtonpost.com/2015/02/19/violent-media-anxiety_n_6671732.html

↑2         Singal, Jesse. “What All This Bad News is Doing to Us.” 8 August 2014. New York Magazine. 5 July 2017. http://nymag.com/scienceofus/2014/08/what-all-this-bad-news-is-doing-to-us.html

↑3         Dunn, Lauren. “Be thankful: Science says gratitude is good for your health.” 12 May 2017. Today. 5 July 2017. http://www.today.com/health/be-thankful-science-says-gratitude-good-your-health-t58256v

Refereeritud: https://www.jonbarron.org/happiness-mental-health/five-ways-survive-news

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga