Vaimse tervise tegevusteraapias

Mis on vaimse tervise tegevusteraapia täiskasvanutele?

Lihtsustatult öeldes keskendub tegevusteraapia sellele valdkonnale kliendi elus, milles iseseisva ja rahuldust pakkuva toimimise saavutamine või hoidmine on talle oluline ning mis mängib tema elus tähtsat rolli.

Teraapias väärib käsitlemist kõik, mis tagab selle, et inimene saaks osaleda temale tähenduslikes tegevustes (sellest ka nimetus – tegevusteraapia). Tähenduslik tegevus on kõik, mis annab inimese elule sisu, toetab tema identiteeti, võimaldab väljendada enda isiksust läbi sotsiaalsete suhete, töö- ja õppetegevuste, enese eest hoolitsemise, osalemise pere- ja kogukonnaelus.

Vaimse tervise tegevusteraapias võivad valdkondadeks, millele tähelepanu pööratakse, olla näiteks enesehinnang, suhtlusoskused, sotsiaalsed rollid, osalemine tööelus, laste eest hoolitsemine, suhted teiste inimestega, kaasatus ühiskonnaellu, eneseregulatsiooni võime, kehataju, stressijuhtimine, unerütm, enese vaimse ja füüsilise tervise eest hoolitsemine, kognitiivsed võimed jpm. See nimekiri pole kindlasti täielik, kuid juhatab ehk kätte teeotsa, millele tegevusteraapiast lahendust võib otsida.

Mida teraapias tehakse?

Mõned näited tegevustest, mis on omased vaimse tervise tegevusteraapiale:

  • Töö emotsioonidega
  • Lõdvestustehnikate õppimine ja harjutamine
  • Suhtlemisoskuse treenimine, rollimängud
  • Loovtegevused
  • Igapäevategevuste analüüsimine kognitiiv-käitumusliku viiteraami põhjal

Kuna tegevusteraapia on laiem kui vestlusteraapia – tegevusteraapia arsenalis on palju erinevaid töövahendeid, millest vaid üks on nõustamine, on suur rõhk praktilist laadi harjutustel, loovtegevustel, erinevate toetavate tehnikate õppimisel ja harjutamisel.

Tegevusteraapia võib sulle sobida, kui

  • Sul esineb ärevust või depressiooni ning soovid õppida erinevaid lõdvestustehnikaid ning harmoniseerivaid meeleharjutusi, mõtete negatiivsetelt radadelt kõrvale juhtimise tehnikaid, kehalisi harjutusi stressi leevendamiseks jm.
  • Soovid õppida märkama ning ära tundma oma emotsioone (see on alus enda reaktsioonide mõistmisele suhtlusolukorras, eneseregulatsioonile ja ilma neid mõistmata ei saa ka töötada reaktsiooniga).
  • Sul on sotsiaalärevus või -foobia ning soovid harjutada suhtlusolukordi või lihvida oma sotsiaalseid oskuseid ning töötada koos terapeudiga välja toimetulekustrateegiaid.
  • Agorafoobia korral soovid alustuseks eksponeerimist teha koos turvalise inimesega.
  • Soovid end loovate teraapiliste tegevuste kaudu väljendada, peegeldada läbi selle oma elusituatsioone, probleemolukordi ja nendega seotud tundeid ning näha neid teises valguses.
  • Vajad praktilisi nõuandeid keskkonna kohandamiseks või elu praktiliseks organiseerimiseks, et igapäevaeluga paremini toime tulla.
  • Soovid mõtteid vahetada terapeudiga, kes peab oluliseks neurodiversiteedi põhimõtteid, austab inimeste neuroloogilisi eripärasid ning oleks toeks igapäevaelu mõtestamisel.
  • Otsid võimalust, kuidas aktiivsus- ja tähelepanuhäirega elades igapäevaelu paremini struktureerida, et olla oma tegemistes efektiivsem ning rahulolevam.
  • Otsid aktsepteerivat keskkonda, kus oma elusituatsiooni mõtestada.
  • Sinu probleem on somaatiliste sugemetega ning vajad terapeuti, kes mõistaks ka inimkeha füsioloogilist toimimist.

Millised on teraapiapõhimõtted tegevusteraapias?

Tegevusteraapia keskmes on holistiline inimesekäsitlus, mis näeb inimest – tema keha, meelt, hinge – ühtse tervikuna. Tegevusteraapia alus on kliendikeskne lähenemine (Carl R. Rogers), seades tähtsaimale kohale teraapiaprotsessis inimese enda tema soovide, eesmärkide, väärtuste ja vajadustega.

Minu praktikas tähendab see seda, et juhindun põhimõttest, et teraapiasse tulnud inimene on oma elu kõige suurem ekspert ning tal on aktiivne roll ja vastutus oma elusaatuse kujundamisel. Ümbritsevad inimesed saavad oma teadmistega toetada, kuid otsused oma elu valikute osas teeb inimene ise.

Neile, kes valdavad inglise keelt, on siin üks vahva luuletus tegevusteraapia kohta tegevusteraapia tudengilt.