Miks inimesed naeratavad, et solvata, ning vaikivad, et karistada? (Kanal2)
Uurime, miks panevad inimesed end ohvrirolli, naeratavad selleks, et solvata, ning vaikivad, et karistada. Terapeut Ande Etti räägib passiiv-agressiivsest käitumisest.
Tegevusteraapia lastele ja täiskasvanutele
Uurime, miks panevad inimesed end ohvrirolli, naeratavad selleks, et solvata, ning vaikivad, et karistada. Terapeut Ande Etti räägib passiiv-agressiivsest käitumisest.
Tekst: Ande Etti, terapeutFoto: Tara WinsteadArtikkel ilmus ajakirjas TervisPluss 2024.a aprillikuus. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (AHT) teema kütab kirgi. Enamasti on juttu sellest, mismoodi see inimese käitumises väljapoole paistab. Mis aga toimub ATH […]
Kui keegi ütleb märksõna ATH (aktiivsus- ja tähelepanuhäire), siis tõenäolisemalt kangastub kuulajatel silme ette pilt umbes 7-aastasest poisiklutist, kes ei püsi paigal, on nähtavalt üleerutunud ning segab lakkamatult nii täiskasvanute kui ka teiste laste vestlusele vahele, aga mitte näiteks 34-aastasest magistrikraadiga eraettevõtjast naisest, kes istub vedelikupuudusest tingitud peavaluga oma segamini köögis pesemata nõude vahel, tundes end süüdi ja segaduses taas põhja kõrbenud pudru tõttu valatud pisarate pärast ja juurdleb, miks ta ei suuda juba viiendat tundi järjest doktoriõppesse astumise avaldust täitma asuda ning mängib selle asemel telefonis „Candy Crushi“.
Tekst: Ande Etti, terapeutFoto: Jasmin Wedding PhotographyArtikkel ilmus ajakirja TervisPluss 2023. a novembrikuu numbris. Viisi, kuidas me täiskasvanuna iseenda, maailma ja ümbritsevate inimestega suhestume, määrab meie lapseea suhe oma peamise […]
Mõni manipulaator paneb teise inimese endas niiviisi kahtlema, et too ei tea enam, kas must on must ja valge on valge. Mida kujutab endast gaslighting ja kuidas seda varakult ära tunda, selgitab terapeut Ande Etti.
“Õpi esmalt ennast armastama…”
on üks sõnakõlks, levinud kummastav nõuanne ja minu hinnangul üdini väär ettekujutus sellest, kuidas inimesed õpivad tundma end väärtuslikena.
Autor: Ande EttiFoto: Triin MaasikArtikkel ilmus ajakirja TervisPluss 2023. a märtsikuu numbris. Vanaema tuleb külla aastavanusele lapselapsele ja räägib ülejäänud pere kuuldes kõva häälega lapsele: “Emme-issi ei anna sulle üldse kommi. Mis […]
Nartsissistide seas on nii tõeliselt julmi väärkohtlejaid kui ka inimesi, keda kirjeldades ütleksid nende tuttavad kõige tõenäolisemalt: “Ta on paras mölakas.” Hea on teha vahet nartsissismil kui isiksusejoonte kogumil, mille kujunemise siinkohal vaatluse alla võtame, ja nartsissistlikul isiksusehäirel. Viimane neist on diagnoos, mille korral on käitumise ja tundeelu eripärad äärmiselt tugevasti väljendunud. Pole siiski väga tavapärane, et nartsissist spetsialisti juurde ja diagnoosini jõuab.
Foto: Andrea Piacquadio Mis on aleksitüümia? Terminit aleksitüümia kasutatakse kirjeldamaks raskusi isiklike emotsioonide äratundmisel ja kirjeldamisel. Aleksitüümia ei tähenda, et inimesel pole emotsioone, vaid seda, et tal on keeruline selgusele […]
Foto: Andrea Piacquadio Küsimus: Nägin oma terapeuti poes, teatris, pargis, praamil, kohvikus… Aga ta ei teinud minust välja. Mis toimub? Vastus: Sinu terapeut oleks ilmselt heameelega sind tervitanud ja välja […]
Toimetus sai kirja: „Meie vanaema-vanaisa võtsid koju koera, et mu viieaastasele pojale heameelt teha. Paraku on selgunud, et laps kardab koera niivõrd, et ei suuda tema läheduseski olla – hakkab nutma ega rahune enam. Mida teha?” Vastab Ande Etti, tegevusterapeut
Kas ärevus võtab võimust? Võib-olla tahad proovida meeleharjutust, et rahustada oma keha ja meelt ning keskenduda mõneks minutiks vaid olemasolevale hetkele. Jagan enda häälega sisse loetud harjutusi tavapäraselt vaid oma […]