Autor: Ande Etti
Artikkel ilmus ajakirja Pere ja Kodu 2022. a maikuu numbris.
Toimetus sai kirja: „Meie vanaema-vanaisa võtsid koju koera, et mu viieaastasele pojale heameelt teha. Paraku on selgunud, et laps kardab koera niivõrd, et ei suuda tema läheduseski olla – hakkab nutma ega rahune enam. Mida teha?“
Vastab Ande Etti, tegevusterapeut
Kindlasti saad siin lapse toetamiseks palju ära teha. Lapsel on vaja näha väiksest peale, et mõistad tema hirme ja pead neid tähtsaks. Julgusta teda oma tundeid väljendama. Kuula avatult ja näita talle, et võtad tema muresid tõsiselt. Taasta turvatunne, andes igati märku, et oled tema poolt ja talle abiks.
Teinekord kipuvad vanemad last lohutama, tema hirmu pisendades või olukorda ilustada püüdes. See annab lapsele signaali, et tema muret ei mõisteta, ning kui muret ei mõisteta, ei saa ka selle inimese pakutud lahendus olla selline, mida tõsiselt võtta.
Seetõttu väldi kindlasti naeruvääristamist – „Ära ole tita!” –, pisendamist – „Siin ei ole ju midagi, mida karta” –, survestamist – „Muri on armas kutsu, ta ei tee sulle haiget, mine mängi temaga” – ja loogilist veenmist – „Lähim kuri koer on meist 20 km eemal, oma aias ketis.”
Loogiline veenmine on kehv strateegia, sest selle toime on lühiajaline. Pikas plaanis see võimendab hirmu, sest ühest küljest loob ajutist turvatunnet, võimaldades hirmuobjekti vältida, teisalt n-ö mätsib hirmu kinni – hirmutunde enda lahendamisega ei tegeleta, püütakse vaid hetkeolukorras lohutust leida. Oluline on mõista, et ükskõik kui pisike võib tunduda asi, mida laps kardab, on see hirm talle tõeline.
Kuula last, kuid ära anna kohe nõu
Esmane samm lapse aitamisel ongi pakkuda talle mõistmist. Algata lapsega vestlus ja lase tal oma hirmust vabalt rääkida. Püüa leida samal ajal enda hinges üles koht, mis tahab siiralt mõista, ja katsu lükata tagaplaanile soov nõu anda. Ja ära vaidle! Lihtsalt kuula, et laps saaks oma tunded ausalt välja rääkida.
Kuulamise ajal võid lapsele vahepeal kuuldut tagasi peegeldada, näiteks: „Sul on hirmus siis, kui koer kõva häält teeb” või „Sulle ei meeldi, kui kutsu sinu vastu läheb”. Julgusta last tunnetest rääkima. Lase tal kirjeldada hirmu ja seda, mida ta täpselt pelgab. Et laps tunneks end mõistetuna, peegelda ka tundeid: „Kui nii juhtub, siis sul on täiesti kabuhirm.”
Järgnevalt valik täpsustavaid küsimusi, mis aitavad vestlusega edasi minna.
- Mis tunne sul oli viimati koeraga koos olla?
- Milline koera tegevus sind kõige rohkem häirib?
- Kas koer on sulle haiget teinud?
- Millal on su hirm kõige suurem? Kas vahel on hirmu vähem?
- Kas sul on juba mõni nipp, mida sa oled kasutanud, et hirmu vähendada? Kas hirm on väiksem, kui keegi on sinuga koos?
- Kas sulle miski koera juures meeldib? Kui sa kutsut ei kardaks, siis kas sa tahaksid temaga koos midagi toredat teha?
Lõpetuseks võid küsida, kas laps tahab, et te mõtleksite koos välja plaani, kuidas ta hirmust lahti saaks. Alles siis, kui vastuseks tuleb jah, hakka pakkuma lahendusi ja oma arvamusi.
10 viisi, kuidas harjutada koerahirmuga toimetulekut
Vali siit endale sobivad nõuanded koerahirmuga tegelemiseks ja pea meeles, et neist paljude puhul on tähtis sõlmida lapsega enne kokkulepe.
1. Selgita koera käitumist
Suur osa hirmust võib tulla sellest, et laps ei mõista koera. Koer, eriti kutsikas, võib tunduda äkiline ja etteaimamatu. Seepärast anna lapsele enne koeraga kohtumist infot ta käitumise kohta, näiteks: „Koer hüppab käppadega meie peale, sest tal on hea meel meid näha”, „Ta teeb nii, sest tahab mängida”. Selgita ka haukumise, lakkumise, saba liputamise ja urisemise tagamaid. Näiteks: haukudes annab koer märku, et talle miski ei meeldi. “Koer lakub selle nägu, keda ta oma suureks sõbraks peab”. “Kui kutsu liputab saba, on see märk, et ta tahab sinuga sõbrustada”. “Urisemine näitab, et koer on hirmul – ta uriseb selleks, et talle liiga ei tehtaks”.
2. Lepi lapsega enne kokku, mida teha, kui on hirmus
Tehke kokkulepe, kellelt laps abi saab, kui tal koera nähes hirm peale tuleb. Samuti leppige kokku, missugust abi ta saab. Kas julgustava kallistuse? Kas keegi tuleb talle appi ja aitab tal näiteks koerast mööda minna? Last võib aidata ka kokkulepe, et kui ta tunneb väga suurt hirmu, viiakse tema palve peale koer teise tuppa – ja päriselt viiaksegi, kauplemata. Kokkulepete esimene eesmärk on aidata lapsel üle saada tundest, et tal pole olukorra üle kontrolli.
3. Suurenda järk-järgult lapse kokkupuuteid koeraga
Tee seda ainult kokkuleppel lapsega ja kindlasti mitte ootamatult. Kui olete koos otsustanud, et proovite harjutada hirmust ülesaamist, peab see toimuma sunnita ja lapse tempos. Näiteks võid kõhklevalt lapselt küsida, kas ta tahab proovida kutsule lähemale minna. Edasisel tegevusel arvesta lapse vastust. Kinnita talle, et ta ei pea koeraga mängima ja/või olema looma lähedal, kui ta seda ei taha. Samas kui ta tahab proovida koerale läheneda, uuri edasi: „Kui lähedale sa tahad minna koera vaatama?”, „Kas siit on täna paras kaugus?”.
Äärmiselt oluline on, et laps tunneks, et teda ei sunnita tegema koeraga seoses asju, mida ta pelgab. Laps peab teadma, et on tema enda valik, kui lähedale ta koerale läheb, kas ta valib koera puudutamise või mitte, kas ta otsustab temaga mängimist proovida või ei. Kui täna tekkis eduelamus sellest, et laps tegi sammu koerale lähemale ja teda ei sunnitud enamaks, on palju tõenäolisem, et ta tahab homme teha kaks sammu. Või siis teeb ta need kaks sammu hoopis kuu aja pärast – ikka omas tempos!
4. Vähem ootamatusi
Väldi olukordi, kus laps puutub koeraga kokku ootamatult. Teavita teda alati ette, näiteks: „Nüüd laseme koera tuppa. Kui tahad, võid minu käest kinni hoida (minu süles olla), kui ta tuppa tuleb.” Vestle lapsega, enne kui lähete vanavanemate juurde, kus on kardetud koer. Kuula lapse mõtteid ja räägi läbi eesootavad olukorrad, näiteks: „Kui väravast sisse astume, tuleb koer joostes meie juurde tere ütlema. Meie kõnnime rahulikult edasi.” Samuti kirjelda lahendusi, mida saate kasutada: „Pea meeles, et iga hetk võid tulla minu juurde, kui sulle ei meeldi, kuidas koer käitub.” Eelnev info aitab lapsel häälestuda koeraga kohtumisele, annab kontrolli olukorra üle ja aitab seega hirmuga paremini toime tulla.
5. Väldi sõnu „ära karda”
Jälgi enda sõnu ja reaktsioone, et sa ei annaks lapse hirmule kogemata hukkamõistvaid hinnanguid. „Ära karda” võib lapses rumala või saamatu tunde tekitada ja ta ei pruugi suuta oma hirmuga silmitsi seista.
6. Lugege koos koerte ja hirmude kohta
Lapsel võib olla abi sellest, kui ta kuuleb lugusid teistest, kellel on olnud tema omadega sarnased tunded-hirmud, ja kuidas nad lahenduse leidsid. Paljud lasteraamatud kirjutavad hirmudest ja ise võid unejutuks välja mõelda loo lapsest, kes koerahirmu ületas. Raskete tunnetega toimetuleku õpetamiseks sobib raamat „Valusad tunded tulevad ja lähevad”. Vahvate koerajuttude ettelugemine võib tekitada lapses suuremat huvi koerte vastu, mis lisab indu oma hirmule vastu seista.
7. Paku eeskuju
Hirmudega võitlemiseks on vajalik ka eeskuju. Räägi lapsele mõnest oma hirmust, mis tegi su elu keerukaks, ja kuidas sa lõpuks sellest üle said. Proovi leida hirm, millega laps saab suhestuda, ning pea meeles, et lapsi toetavad eduka ja õnneliku lõpuga lood.
8. Õpeta, kuidas koeraga käituda
Õpeta, kuidas koera puudutada – selja pealt, mitte sabast –, ja selgita, miks. „Sabast sikutamine võib koera ehmatada ning ta tunneb, et peab ennast kaitsma. Tee talle pai, siis ta saab aru, et sa ei taha talle halba.” Näita lapsele, mida koer sööb, ja räägi, kui tihti ta vett vajab. Õpeta, milliseid käsklusi koerale öelda, et ta kuuletuks. Arutle, mida koer soovida võib. Koos oskustega tuleb lapsele enesekindlust juurde.
9. Paku võimalust tegutseda
Paku lapsele võimalust võtta enda peale mõni koeraga seotud ülesanne, see aitab tal tunda end kaasatuna ja luua suhet koeraga. Kui laps tahab, võib ta aidata koera toitu valmis panna või jälgida, et veekauss oleks täis. Räägi lapsele, millised on koera vajadused ja kuidas ta sõltub inimeste abist. See aitab tal näha looma teisest küljest – mitte hirmutava, vaid tuge vajavana. Näiteks räägi, et koeral on vaja vahepeal õues jooksmas käia ja tal on meie abi tarvis, et õue pääseda. Võib-olla tekib lapsel siis soov kutsu jalutama viia.
10. Motivatsioonilisa
Võid osta lapsele ka mõne spetsiaalse mänguasja, mida ta saab kasutada ainult koeraga mängides. See võib tekitada soovi koerahirmust üle saada.
Allikas: Pere ja Kodu
